1980. aastate keskel sattus Nõukogude Liit raskesse olukorda. Riiklikult juhitav majandus elas üle rasket aega ja toodangu kvaliteet langes, mis põhjustas inimestes järjest suuremat rahulolematust. Kui 1985. aastal valiti kommunistliku partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšov, asus ta ühiskonda uuendama, andmaks inimestele rohkem vabadust ja iseseisvust (seda uuenduspoliitikat tähistab venekeelne sõna
perestroika). Riiki taheti pöörata näoga rahva, demokraatia ja avatuse suunas
(glasnost).
Gorbatšov kavandas pingelõdvendust USA-ga. Külma sõda käidus oli USA president Reagan alustanud ulatuslikku relvastumisprogrammi, millele Nõukogude Liit vastas samaga. Selleks vajalikud kulutused halvendasid Nõukogude Liidu majanduslikku seisu veelgi ja 1987. aastal alustas Gorbatšov Reaganiga desarmeerimisläbirääkimisi. 1990. aastal kuulutasid NATO ja VLO vastasseisu lõppenuks, mis tähendas ühtlasi külma sõja lõppu.
Комментариев нет:
Отправить комментарий