Mida tähendab külm sõda?

Nõukogude Liit ja lääneriigid võitlesid ühiselt Hitleri vastu. Varsti pärast sõda aga hakkasid nende vahel tugevnema pinged ja moodustus kaks vaenulike blokki, mis pidevalt arendasid oma relvasüsteeme. Aastakümneid püsis maailm tuumasõja äärel. Peale üldise rivaalitsemise põhjustasid seda eelkõrge superriikide erinevad pliitilised süsteemid. Läänt iseloomustasid demokraatia ja turumajandus, ida diktatuur ja plaanimajandus. Kahe bloki vaheline peaaegu ületamatu piir, nn raudne eesriie, jooksis põiki läbi Saksamaa ja Berlini. 1949. aastal ühinesid paljud lääneriigid USA juhitava Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO). Idas tekkis eelmisega sarnane liit, Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO). Mõlemad blokid näitasid teineteise suhtes üles vaenulikkust ja võtsid relvastusse järjest uusi relvi. Kuna neid relvi vastuoludele vaatamata käiku ei lastud, räägitaksegi külmast sõjast.